Hola Sügis! Eilsega jõudis kohale. Alla +10 jäävad õhutempid ei ole üldse enam mõnusad. Vesi iseenesest suhteliselt soe… kuid olin ju ka sisse mässitud – 5/3 kalipso, kindad, sussid ja mask. Viimase Pärnu sessiga oli kontrast üüratu. Saabastest sussidega strapidesse. Esimesed 20min oli tunne – miks ma üldse surfan? Lohutuseks sisestasin fakti, et inimene harjub kõigega. Mõne minuti pärast oli tuul lännu ja ei sest pumpamisest enam midagi head nagunii ei tule. Lohe käppet kokku, märja kalipsoga autosse, soojapuhur maksimumini ja kodutee võis alata. Kahjuks on Eestis surfihooaeg läbi.
Archive for september, 2009Kogu nädalavahetuse peale kokku 7h sõitu Püünsis. Kalda peal tingimused kitsad, veidi muru liinide lahti jooksmiseks ja lohe lendu laskmiseks pidi vette minema. Samas kõik kes maha tulid, keerasid liinid kohe kokku ja tegid ruumi uutele startijatele (selline süsteem võiks iga ranna standardiks olla). Vastupidiselt kaldale oli merel ruumi nii kui hirmus! Mõned kivid kuskil vees olid (suuremad märgistatud), aga Ojakoga võrreldes oli koht põhimõtteliselt kivi-vaba ning lohetamiseks väga broo! Vesi pikalt madal (veidi üle puusa), vasakut kätt jäi merre väike kõrgendik, mis lõuna tuulte korral peaks igasuguse lainetuse kinni võtma. Kuid terve nädalavahetuse puhus läänest (otse sisse) ja väike chop oli peale. Aga õige tuule suuna ja veeseisu korral peaks mega fläti ja unhooksi harjutamise spot olema!!! Eile sai 4h möllatud Püünsi kartulipõllul. Kella ühest läksime peale, 5.0 Icon ja Starboard Kombat 89L. Algul oli kuidagi auklik ja ei saanud head sõidumõnu. Otsustasingi korra, siis Aegnal ära käia ja puhata ning kergendada end. Seal istudes vaatasin, et tuul hakkab täitsa ära kaduma ja panin kähku vette, et miskitki moodi tagasi saada:) Algul sai minema, aga enne lootsisadamat hakkasin tiksuma kuni parklani välja. Krt selle väikse lauaga tiksumine on ikka päris n..s!! selja võttis päris haigeks seal pingutamine. Läksimegi siis kaldale ja ootasime seda kella 3-st lubatud burgaad… Ja enne imet u. poole tunni pärast oli selline litter väljas, et käed venisid nii välja ja mõtlesin, et ei saagi tagasi enam, sest vägisi kiskus lendu:) oleks siis olnud normaalne laine, aga selline põld, et tükk tegemist oli püstijäämisega. Kuid tõmbasin siis kõvasti peale ja läksime uuesti proovima – ooo, siis oli juba mega!! Mulle hakkab see Kombat juba täitsa meeldima:) väga ilusaid lende sai tehtud ja muidugi ka kõvad crashid, täna kael päris haige peale crashi kus jäin trapetsisse kinni. Seal kiskus lõpuks ikka päris karmiks ja käed ei pidanud enam vastu ning pidin lõpetama selle ilusa päeva. Sügis annab sealsele lainele ikka korraliku mõõtme. Randa jõudsin võrdlemisi hilja aga tänu sellele oli ka laine juba korralikult üles kruttinud ja mis kõige parem, küllaltki ühtlase vahega, nii et sai korralikud setid võetud. Tuul oli küll veidi puhanguline ja kalda all kohe päris auklik, mis tegi maha tulemise veidi keeruliseks. Tervis andis ka veidi tunda kuid sellest hoolimata sai üle 2h lainete vahel möllatud. Peale korralikku pidu, mida Risto ja Linda korraldasid, peale pohmakat, mida laupäeva hommikul põdesin, seadsin end Pärnu poole, et seda magusat flätti Vääna lainetele vahelduseks proovida. Laupäeval läksin peale 17st ja lõpetasin pimeda saabumisel. Kokku 2h harjutamist 7-9ms tuulega. Väga mõnus õhtu oli Täna lendasime keskpäeval Raini ja Arpoga pääle. Tuul veidi tugevam ja üpris puhanguline. Krdi väsimus oli kehasse pugenud. Seega midagi uut harjutada ei viitsinudki. Tegin puhta reilipäeva ja kruttisin rohkem vasakul halsil, kus end hüpates ebamugavamalt tunnen. Vees olime 2,5h. Õnnestus ka mõni hea kräss korraldada. See hetk, kui õhus lendasin, jalad seljataha painutatult, kukkus hetkeks tuul ning täpselt sellises asendis ka maandusin. Hurraa, hurraa… laud oli sekundiga jalast kadunud ja saabastel rihma kinnitus ujuma läinud. Kokkuvõttes chill nädalavahetus. Bootsid on nüüdsest teemaks. Flätis enam teistmoodi ette ei kujutakski! Järgmine kord luban, et genereerin ka midagi uut. Eile ja täna lihtsalt ei viitsinud… päris mõnus oli vahepeal niisama sõitu nautida Hirmujuttude pärast ei ole varem Püünsis sõitnud, jah kõik vastab tõele – randa pole, kivid on. Aga sile meri oli hea ja tuul tasemel. Edelaga käin muidu Laulakal kuid seal ikka mõnus pagiralli. Ühtlase tuulega oli hea lennata, üle õla alla vaadata kuradi lahe. Maandumised olid ka pehmed, eksept üks luubiga üritus……..9ne rebis nii hästi et ei jõudnud maandumisel jalgu ette tuua, tulin siis parem külg ees. Hing kinni loomulikult ja ribi maitse suus. Tegin selle peale rahustuseks Aegna otsa, aitas. Liinid kerisin kokku läbi paksu ja vedela. Vaadates ennustust olid täna õppused, homme tuleb Vääna Sõda Vääna pesumasin on üllatavalt kurnav. Viimane laup sättisime end Timoga pikaks surfipäevaks randa. Ilm oli ilus, tuult esimeseks 2h vähevõitu. Sai pumpamisega end ära väsitatud ja siis järgmised 2h kirutud, kui ükski trikk enam väsimusest välja ei tulnud. Aga parem 4h merel, kui 4h orkutis scrappe trükkida Eilne Vääna oli minu jaoks omamoodi huvitav, väsitav ja täiesti uudne kogemus. Ausalt, pole sellise lainega kunagi merel olnud. 3m lainekõrgust liialdamata. Et selles tundmatus maailmas end veelgi kobamana tunda, tõmbasin jalga Karelilt testimiseks võetud Synergy saapad ja laua, millel pikkuseks 138cm. Aitäh varustuse eest Esimene tunnike möödus triibutades ja bootsidega harjumiseks. Saapad on tõesti mugavad – pehmed, soojad. Laua fiiling on konkreetsem, kui tavalise sidemega. Isiklikult oleks settinguid veidi muutnud – stance väiksemaks ja klambrile kraadi juurde, sest see sõiduasend väsitas jalgu ning kohati oli tunne, et 138cm jääb isegi veidi väheks. Järgmised pool tunnikest söendasin natuke popida, mis tuleb saabastega ikka imelihtsalt. Kogu surfipäeva jooksul ei julgenud konksust lahti tirida ja lõputud krässid panid pea pöörlema. Tulin randa ja vahetasin sõiduriista vana hea tuttava Poisoni vastu, millega kuni päikeseloojanguni lainetes chillisin. Kokkuvõtlikult, tekitas viimane sõidukord huvi bootside vastu ja heameelega soetaks omale teise lauakomplekti juurde ilusateks tuulisteks päevadeks. Ja muidugi tahaks enne külmade saabumist mõned kenad freestyle päevad kirja saada… uued trikid nõuavad katsetamist! Viimane surf veel Eestimaa vetes ja oi kui mõnus veel Terve päeva oli korralikult puhunud ja Väänasse oli oodata parajat lainemöllu. Õnneks ei pidanud pettuma – suurepärane kombinatsioon seitsmesest Obsessionist ja veivikast ruulisid täiega. Polnudki pikka aega saanud lainet sõita ja eks see andis tunda, sest päris igat lainet, mida oleks tahtnud, püüda ei õnnestunud. Siiski väga mõnus päev ja üle kahe tunni sellistes tingimustes sõita oli väga mõnus. Lõpuks tuli ju isegi päike välja. Viimaseks 10minutiks sai veel Poison kah jala otsa lükatud, et natuke kikkerite pealt rolle ka visata. Eile oli siis head tuult ka tööinimestele. KL.16.30 jõudsime Püünsisse, pilt ei olnud päris see mida otsima läksime. Rahvas tiksus seal 5-6 purjedega. Kuna ma enda kamad kõik maha müünud ja ootan uusi, siis pidin laenama sõbralt laua milleks oli Starboard Kombat 89L. Vaatasin lauda ja vaatasin merd – hmmm, vist upun enamusaega… aga mis seal ikka, kuna sõidunälg nii suur, siis rigasin oma ainukese purje 5.7 Crossoveri ja läksin peale. See 89L Starboard oli ikka väääga harjumatu. Setingud mis oma vana laua järg panin olid ikka täiesti p..s… koguaeg spinni ja keeras vägisi vastutuult jne. no kuna uim oli ka sellel mingi 24cm, siis krüssata üldse polnud võimalik. esimese triibu järgi vajusin lootsisadama alla ära täiesti. Mõtlesin, et selle tuule ja selle lauaga küll siit enam minema ei saa, kuid passisin seal väheke ja nihutasin tracki ette poole ja trapetsiaasasi taha poole ning selle aja peale tõusis ka tuul. Läksin uuele katsele, lootes, et vähemalt saab sealt lootsisadama juurest autole lähemale. Kuid nüüd oli nagu parem ja sain nii palju vastu tuult, et tagasiotsaga auto juurde, õnneks. vaikselt tuul muudkui tõusis ja otsustasin 5.0 Iconi panna, sest Aegna all kogus juba mõnusaid laineid ja tuul ka parem. Siis seadsin koku mingi tunni jagu setinguid kui lõpuks sain paika ja tuul tõusis kenasti 5.0 tasemele ning siis alles sain tunda väikse laua mõnusid. Kuradi kiiresti läks käima ja mis kiirust see ikka arendas võrreldes oma vana lauaga…:) Chophopid olid ikka kõige paremad selle laua juures. Hüppesse ja kuna laud nii kerge, sai ise lauda kontrollida ja mõned olid ikka üle prahi… Mõnusa tunde andis sisse ja ootan juba tänast päeva, sest plaan tereks päevaks Piritale möllama minna. Eile sai pimedas lõpetatud ja kirja kokku 2,5h sõitu. Pole nüüd mõnda aega vette saanud, kuna vigastus ikka kimbutab. Hmm vahelihas (roiete all) teeb valu ja unhook hüpped on hetkel täiesti välistatud. Teadjad vennad räägivad, et kuni 2 kuud võib paranemine aega võtta. Üritan olla rahulik ja määrin ennast igasuguste kreemidega, et kiirendada protsessi:) Puhus Laulasmaal sws suund ja 5-9 m/s pakun. Asko Addiction 12 m2 läks loosi, kuna enda 10,5 m2 maha müüdud. Addiction ikka julm veoloom. Mõnusalt rahulik ja ülestuult liigub uskumatu nurga alt. Tegin tunnikese rahulikku sõitu ja kõik. Õpilane Lauri oli täna esimest korda iseseisvalt harjutamas ja areng liigub positiivsuse suunas:) Enne ära minekut andis Martti uut 2010 aasta besti Nemesis NXG 10 m2 proovida. Lohe on kiire ja tõstab hüpetel mõnuga ning hoiab kenasti üleval. 5 min proovimisest rohkem aimu ei saanud. Vesi juba jahe ja mõtted ammu Filipiinidel:) Vahepeal on jälle tiba vette saadud, kuid toimetuste tõttu pole jõudnud neid üles märkidagi. Samas pole midagi eriti luksi viimasel ajal olnud, ilmad halliks tõmbumas ning merel hakkab juba jahedaks minema. Marhaba! Ahalan wasahalan!! ehk Hi! Whats up? Jällegi üks vähestest päevadest, kui tuul põhjarannikul terve päeva/öö laksab. Neid ilmasid võiks kindlasti rohkem olla! Tuul iseenesest oli veidi puhangulisem, kui lootnud olin… siiski, piisavalt hea, et oma harjutused merel ära teha ja sõidujanu kustutada. Eile siis tavaline set – hüppest switch slide hp, mõni hängtime, frontroll ja uue manöövrina harjutasin Arpo soovitusel halsivahetust kiteloopiga. Päris efektne näeb välja ja tegelikult väga lihtne vormistada. Ja muidugi oli rõõmus vaadata, kuidas mu esimene õpilane, Rainer, ilusasti triipu laseb ja kurssi hoiab. Aasta/paari pärast on üks arvestatav friistailer kindlasti juures Loosiõnn pani mind kokku Raunoga, sellega oli minu heat otsustatud. Et asi korralikult ärä vormuleerida, koperdasin mitu korda lainesse. Enne esimest batuuti kadus tõuke ajal laine alt, kuidagi ikka sain üle aga laud ei jäänud jalga…Ühesõnaga võistluse tingimustes sõitmine ei tule üldse nii vabalt kui tahaks, adrekas pani keha lukku. |

Entries (RSS)