Team RRD Estonia

Minu esimene kite võistlus on nüüd tehtud Päris vägev kogemus. Hommikul ärgates olin ikka päris pabinas ja soojaks sõitmise ajal ei tulnud mite midagi välja. Esimene heat olin koos Triinaga ja mäletan, et ta tegi korraliku kiteloopi ja peale seda sain aru, et olen kaotanud ja hakkasin täiega rabistama….. midagi välja ei tulnud. Tulin maha Ranno ütles, et mis ma niisama kruisisin seal, et see on võistlus ja pole aega triibutada. Vaatasin teisi ning Ranno läks sõitma. Tundus, et tuul tõuseb ja panin igaks juhuks 7se kite valmis. Järgmine hetk nägin, et meie 9ne kite on Rannol kaenlas ja täiesti puruks. Ranno oli suht pahur…… pinge tõusis Siis mõtlesin, et peaks väikse sõidu tegeme lihtsalt niisama…..läksin 7sega merle niisama sõitma ja sain õnneks mõnusa tunde tagasi…. fun peab ikka olema. Järgmine heat oli Janega ja siis olin suht rahulik ning lihtsalt sõitsin … ei vaadanud mis tema tegi. Samas oli kogu aeg selline tunne, et aeg saab kohe otsa. Läks hästi ja sain edasi. Siis sain teada, et ka Ranno sai edasi ja nüüd oleme järjestiku heatides. Suht külm oli juba. Järgmisena olin koos Kristiiniga. Sõitsime ja tegin asju, mis hetkel pähe tulid ja mis tuule ja lainege sel hetkel võimalikud tundusid. Olid mõned crashid ja õnnestumised. Siis vaatasin, et 1 min on veel lõpuni ja kuna ma ei teadnud mis Kristiin on teinud, siis otsustasin, et ega ma muidu ei võida, kui ei proovi ka f-16 ära teha. Päris lahe lend oli…. Mäletan, et sain ilusti õhku ja lohe mõnusasti kandis, kuid maandumisel oli kiirus nii suur, et raskus jäi esimesele jalale ja lendasin lauapealt maha. Vasak jalg jäi laua sidemesse kinni ja vee all kuulsin mingit päris jama raksatust. Lootsin, et see polnud mu jalg, kuid kui proovisin jalga maha panna, et lohet üles saada sain aru, et selle peale ma enam astuda ei saa. Tuul oli nii kõva, et ma ei saanud ennast ühe kohapeal hoida ja nägin kuidas liikusin järjest rohkem kaldale. Näitasin, et tahan kitet alla aga keegi ei tulnud. Siis meenus, kuidas inimesed märkasid mind Boracayl kui tegin hullu kiledat häält ja nii kõvast kui sain….. ja nii jooksis esimene mees minu juurde ja õnneks võttis kite minu küljest ära. Edasine oli pooleldi unes,,,, mingi hetk oli päris palju inimesi minu umber ja kandsid mind kite kotis… hetkeks tuli isegi uni peale Mõtlesin, et kui nüüd jalg on murtud, et siis on head aega kitesurf selleks hooajaks,,,, jõudsin vist veitsa vanduda ka…õnneks mehed kes mind kandsid olid väga hoolivad ja suutsid hoida oma jutuga positiivset meeleolu…..mis siis ikka….ikka juhtub….tuleb op ja paari kuu pärast saab jälle sõita….. õnneks kuulsin ka kiitust, et vähemalt see hüppe üritus oli väga ilus – polnud mingi lihtsalt õnnetu lainesse sisse sõitmine
Kiirabi vaatas mind üle ja arvas, et murd see ei ole, sest konkreetset kohta mis valu tekitaks ei olnud….. lihtsalt kogu sääreluu valutas ja jalale astuda ei saanud. Tehti valuvaigistav süst ja paluti soojas olla ning hiljem traumapunktist läbi käia. Siis istusin bussis ja sain vip kohas Priidu ja Risto finaali vaadata. Õnneks hakkas ka süst mõjuma ja sain hiljem isegi autasustamisest osa võtta.
Traumapunktist kinnitati, et tegu ei ole murruga vaid hüppeliigese tugeva venitusega….peab lihtsalt rahu andma ja mitte jalale astuma. Seega läks õnneks.
Igal juhul olen ise võistlusega väga rahul ja rõõmus, et sain osaleda. Koju tuli kaks II kohta. Teised võistlevad tüdrukud olid sõbralikud ja toredada…..õnne siinkohal Triinale. Õnnitlused ka teistele võistlejatele ja võitjatele ning tänud korraldajatele.
Lõpetuseks tahan veel eraldi tänada kõiki, kes mind rannas aitasid ja minu pärast muretsesid. Suus suur aitäh!
Kuna mul veel ei ole paroole siis postitan Ranno konto alt.

This entry was posted on Pühapäev, juuli 25th, 2010 at 11:27 and is filed under Üldine. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.