Hommikul tuul puhus ja oligi põllule minek. Päike säras nagu suvel ja tuult oli ka piisavalt, põld oli veel eilsest tuisust puutumata ja puuder mõnusalt pehme ja sujuv. Esimest korda rippusin siis religion lohe otsas ning kohe ka armusin esimesest silmapilgust! Lohe on tõesti nagu püssikuul ja samas piisavalt jõuline, et teised 12m2-ga peal, minul 8m2 lohe ja tuul alla 10m/s, võib-olla mõned puhangud isegi rohkem. Hüpata oli ka mõnus sellega, et poomi peab religioni puhul väga ettevaatlikult paksu kinnastega näppima muidu viskad kiirelt loobi või sööd lõunaks lund direct injectioniga pea-ees lumme. Ka ülestuult läks võrreldes teistega samal joonel, põllul olid sõidetud jooned ainult tänasest, siis oli hea ka see järgi testida.
Nagu ootasin sellelt lohelt, saab ühe käega poomi keskelt kõik töö kiirelt ära teha ja allatuult minnes lohe ei hakanud lolli mängima ja vingerdama vaid tuli stabiilselt minuga kaasa. Lumelauaga swichis sõita ja regulari pöörata halsivahetusega on minujaoks palju keerulisem kui wave lauaga see cut ära teha kus uimed suruvad sind kenasti kinni ja probleemi pole, lumelauaga veits harjumatu ja vajab praktiseerimist. Et homme hakkab juba tuult võimsamalt paugutama, panen õhemad kalipsokindad kätte ja shootshoot uuele katsele hommikul. Väikene fotoreportaaž ka tänasest!

Murdusin siis lõpuks ja läksin vahelduseks ujumisele ka lumele. Poolteist kuud lohet ei ole puutunud ja mõtlesin, et lumele ikka ju ei roni enne reisu… aga ei suutnud kiusatusele vastu panna. Esmaspäev siis proovisin legendaarse Jüri põllu ära ning samuti Obsession Pro 9m2, et see lohe vajab tegelemist nagu päälinna peened tüdrukud, kuid käimasaades on päris head püssid.
Sai siis seal Jüris triibutatud edasi-tagasi… Lume peal ikka harjumatu sõita. Pühapäevaks leppisime matka kokku, millele eelnesid siis reede-laupäeva pidustused ja Jana sünnipäev ja õnne veelkord Janale
Pühapäeva hommikul siis start Aivo bussiga Haljala põldude poole, kus matk siis toimus. Ütleme nii, et tuuletaha asi ei jäänud ja matk täitsa toimus. Tuul oli muidugi selles kohas sama tujukas nagu Viitna kõrtsu koristajatädi, kellel on kurjad koerad (kes pole ketis) (Aivo lubas ketti panna) ning vahepeal mõni selline tuuleauk, et lohe kukkus alla. Eks see üle 10m/s tuulega ongi selline lugu tihti. Matk oli tore, seltskond hea ning Viitna kõrtsu seljanka väga hea. Minujaoks lõppes päev Laitse rallikrossirajal jäärajal karti sõites, et jälle üks huvitav kogemus juures! Tuult!

Reedel jääkaarti vaadates tekkis mõte laidude vahele sõitma minna. Prognoosid pakkusid laupäevaks 5-7m ja lõunast, mis sobis hästi.

Olimegi hommikul kohal neljakesi, Rohuküla sadamas mobiili masti tagant sai jää peale ja tuld! Tuul täiesti ühtlane ja jää mõnusalt sile. Aga varsti läks jää väga koledaks, servad olid püsti. Ma olin suuskadega, teised laudadega. Mu suuskadel on vanust nii palju kui mõnel siinsel lugejal vanust aastast 1991, cena 158p 00k. Rariteetne kaup.

Esimene orientiir oli Rukkirahu, siis hakkas juba Hiiumaa mets paistma. Kangutasime ülestuult, laidude poole, sihiks oli Saarnaki. Aga merelt on raske aru saada, mis on saar, poolsaar või laid. Selline 2D vaade ainult. Väike kamp oli juba laiali hajunud suure lageda peale, igaüks küttis enesekindlalt omas suunas. Algsest kokkuleppest kokku hoida polnud palju järel.

Sain ühe laiu kätte, aga see polnud see. Järgmine ei olnud ka õige, kuigi maja ja tuulik juba peal. No siis lõpuks tuli Saarnaki. Pika helistamise peale saime kõik jälle kokku ja siit üks tarkusetera – kui puhkad jääl ja jalad on saabastes surnud, tasub lohe ikkagi taevas hoida, oled teistele nähtav.

Väike ekskursioon vanas talukohas, krõbistasime külmunud sokolaadi ja tagasiminek. Iga mees jälle eri kursil, eestlane on individualist.

Poole peal sai tuul otsa. Jää oli selline, et kukkudes oleks ribiring läinud. Paar meetrit võibolla puhus, lohe seniidis enam ei seisnud. Kui alla kukkus, andis seda ikka õhku joosta plastmassist saabastega. Kes viitsib tracki zuumida, leiab selle koha üles. Poomiga meelitades sai jälle kuidagi liikuma, jää peal on takistus nii väike, et saab tekitada “näiva tuule”. Liikumisest nagu tekiks tuul ja tõmbas lõdvad liinid pingule. Mu Obsession hakkab vaikselt vilistama, turbo hääl tuleb taha.

Enne pimedat saime ikka tagasi ja kuradi hea meel oli, et kõndima ei pidanud. Haapsalus veel naps ja kuum supp.

http://connect.garmin.com/player/149026053

vajuta hybrid ja play

Jube kiirelt läheb see aeg. Siin on oldud juba üle poole ehk siis ca 20p veel. Vaikselt oleme kohaliku rütmiga harjunud ja kujunenud on rutiin – hommikusurf on nagu tööle minemine, õhtune aeg pühendunud perele.. põhim pöördvõrdes Eesti eluga Surfisetid muutuvad järjest lühemaks ja laisemaks. Eks see väikse saare viga ole… päevast päeva teed üht ja sama.. sellest tüdineb ja tegelikult ei mõista, mida oleks siin saarel üldse pool aastat teha? Eestis on motti veidi rohkem ja surfama minnes adrekas üleval. Muidugi ei ole avastanud teisi randu nagu Union bay ja saari nagu Seco jne aga eks sellega tulebki arvestada, kui suure perega reisida. Samas nuriseda pole midagi… sõita saame piisavalt, küll mõningate tuulevabade päevadega pooleks… õnneks sest jutti lastes lähevad lihased ikka üsna pingesse.

Muidu pole siin suurt, peale uute majade ja tõusvate hindade, midagi muutunud. Bulabogi vesi on sama si??ne ja rahvast tipptundidel rohkem kui põlvekõrguses sipelgapesas. Ajuloputuste tagajärjel mida pidev krässimine ja bodydragimine tekitab tuli ka kõrvapõletik lõpuks majja. Mis sest, et sõidan troppidega ning kuivatan iga kord ülima hoolega kõik kõrva kumerused. Kui homme ei valuta lähen 7-ga megaloope kiskuma, vastasel korral jälle sinna samasse teadatuntud arstiputkasse.

Ok, rüüpan veidi rummi ja popsutan sigarit…

Elu on karm ka paradiisis

Kodus tagasi! Jaanuari lõpus tulime Kesaga tagasi Dominikaanidelt. 3 kuud möödus nagu lennates ja saabumise ajastus oli täpne. Krõbe pakane naelutas mind nädalaks koju Kütsin ahju ja võitlesin 30 kraadise külmaga…ehheee Nüüd ilmad palju mõnusamad ja harjunud juba selle Eesti ilmaga, et tuul võiks ka puhuma hakata.  Korduvalt juba kaemas käinud, aga pole õnnestunud kätt valgeks saada. Täna järjekordne üritus Kumna põllul. Kõik oli olemas, päike paistis, kraade parajalt, hea seltskond………aga tuult polnud jälle ;( Marttil tuli mõte, et tuuletu ilmaga võiks proovida ju auto järgi sõitmist. Juhuslikult oli tal autos poom koos pika nööriga ja juba ma olingi valmis sõitu alustama Uskumatult head tingimused on praegu. Päris harjumatu oli lumelelauaga lumepeal sõita Puudrit oli vääääga palju. Kõik said käe valgeks ja Lindal päris esmakorde kogemus auto järgi sõita. Bianca sai ka oma esimese triibu minu süles tehtud
Väga lahe päev ja päikeseloojangu sõidu tegime ka ära.
Tänud Marttile veelkord!
Kui viitsin, siis kriban ka Dominikaani reisist mingi päev…ehheeee

HURAAAAAA…… lõpuks väljas RRD K-race 70 ja Addictsion III lohed. Race komplekt on juba end tõestanud Mexico võistlustel, kus kohal kogu maailma paremik. Race võistlusel sõitis RRD teamrider Julien välja neljanda koha. Samuti läks hästi ka slalomi sõidus. K-race 70 on saadaval uskumatult soodsa hinnaga, kõigest 990 eur-i. Kogu info K-race 70 laua, Addiction MK III lohe ja Select SLAM K-race uimede kohta leiate www.fan.ee vebipoest

No pole ammu kirjutanud. Üheti on elu siin suht rutiine aga teisalt eriti jaksu ka pole. Pesitseme peamiselt Lostagnones, Trapani ja Marsala vahepeal. Põhjus miks me selle koha oleme valinud on vast kõigil selge, kes pilgu Sitsiilia kaardile viitsivad heita. Siin piirkonnas saab surfata põhimõteliselt kõigi tuulte suundadega. Samuti on olemas ka kõik erinevad vee tingimused. Väga suur ja hea sügavusega flät. väiksema lainega meresõidu kohad ja paarikümne kilomeetri kaugusel ka lainesõidu kohad. Tuultega on nii et puhub koguaeg. Vahest viskab sisse kaks või kolm tuuletut päeva, aga viimasel ajal lausa ootan neid. Lihtsalt täiesti üle surfanud. Muu elu nagu maal, viinamarjade ja külade vahel.

Hetkel on meid siin Ranno pere, meie pere ja Egon. Samas on külas käinud Jaana, Kristjan, Tiit perega ja Egoni poeg. Mingi hetk tegime saarele tiiru peale ja vaatasime üle ka peamised vaatamisväärsused. Põhiline elu siin saarel ongi just meist teisel pool idas. Catania ümbruses, Etna vulkaani lähistel. Lääne piirkond on veidi külmem ja siin rohkem maaelu.

Olen nüüd sellel talvel tõsiselt käsile kiterace sõitmise võtnud. Algus oli ikka täitsa naljanumber. Varustuse sain RRD peakontorist Grossetost, kui siia Sitsiiliasse sõitsin. Samas uimi aga ei olnud kuskilt võtta. Mingi hullu orkunni peale sain Eestist ühed uimed ja lõpuks tellisin õiged uimed Selectist. Edasi oli siis veestart ja sõidu alustamine. Selline tunne oli, et appi nagu oleks esimest korda surfi laual. Paari päeva jooksul sain liikuma ja ka esimesed ringid sõidetud. muidugi halsi vahetused olid ainult vette hüppamine ja laua ümmber pööramine. Pikapeale hakasin selle lauaga harjuma ja sai ka mõned trennid tehtud nii u 1 tund pikad. Siis oli selge, et oma paksu, rasvase ja lodeva kehaga seda k-race-i ei sõida. Seega hakkasin detsembrist iga päev jooksmas käima nii u 5 km iga hommiku, lisaks tegin juurde veel võimlemis ja painutus harjutusi ( viis tibetlast, keda huvitab vaadake youtubist järgi). Samuti suurendasin pidevalt oma veepeal treeningu koormusi ja aega. Nüüd olen teinud selle süsteemi järgi trenni, kui tuult ei ole käin hommikuti jooksmas 8 km ja kui tuul, siis merel 2-2,5 tundi sõitu. Tavaliselt olen iga päev ka enndale mingi treening programmi välja mõelnud. Mõni päev harjutan rohkem jibe ja takke, teine päev võtan pikad vastutuule ja allatuule otsad, mõni päev sõidan lühikest ringi kiiruse peale jne. Suurem eesmärk aga Rannoga on meil olnud ennda tühjaks sõitmine ehk ületreeningu faasi jõudmine. Iga päev suht armutult sõitnud, unetud ööd jne, minu ja Ranno trennid üleval ka www.endomondo.com kodulehel. Nüüd siis plaanis mõned päevad puhata ja jõudu koguda, ning vormi taastada. Ma olen 87 kg pealt alla kukkunud 81 kg peale . Alkoga ka null tolerants . Aga kõik see on siiski kõvasti kasuks tulnud. Tunnen end k-race laual suht hästi, ütleme et nagu kodus. Ranno arvas, et olen võistlusteks valmis .

Suvel siis plaanis sõita kaasa kõik KTE etapid, ning paar PKRA etappi, mis toimuvad euroopas, samuti Eesti võistlused, kui võimalik.  Järgmine nädal aga pean siit lahkuma, kuna algab suusareisi hooaeg. Üks nädal, Alagna suusakeskuses ja teine nädal Gruusias. Märtsi kuus veedan veel krossilaagris Itaalias ja Pärnus jälle tagasi Aprilli algusest. Muidugi vahepeal satun ka Eestisse käima.

Surf on lahe……

Surfipäevad olid siis päris huvitavad. Kohad kus sai sõidetud olid siis järgmised:

1. Lo Stagnone (flätt)

2. Trapani (wave)

Kaasas siis nii Toxic Wave 2 twintip wave kui ka LF 5.8 pintail veivilaud.

Põhiliselt puhus põhjatuul. Surfata sai kokku 9 päeva siis oli tuulega vsjo. Nendest siis kaks toredat veivipäeva korraliku litriga. Ülejäänud päevad lainet ei olnud ja tuli niisama weivikaga kulgeda flätil.. Surfata sai 9 päeva jooksul kokku umbes 12 tundi. Sõita sai nii 10m2 kui ka 7m2 lohega, kuigi oli päevi millal oleks võinud olla vabalt 5m2. Sitsiilias siis lõhkusin ka ühe veivilaua, põhjus teadmata.

Pole jõudnud vahepeal kirjutada, kuna kodus meil enam netti pole. Kui hästi läheb, siis saame jaanuari alguses tagasi Viimased 2,5 nädalat on puhunud siin Cabaretel ülihästi ja tuult on praktiliselt igapäev. Enne seda oli 1,5 kuud s..ta suusailma ja puhus väga vähe.
Suutsin kohe reisi alguses õnnetuse läbi elada ja praktiliselt kaks kuud oli minu käsi kipsis ja vette minek oli keelatud . Praegu on käe olukord selline, et surfata saan, kuid freestyle unhook trikid võin ära unustada. Kui kaua veel läheb on väga raske öelda, et vaja palju jõu-ja venitusharjutusi teha ja eks aeg juba näitab. Heast küljest vaadatuna tahtsin ma kangesti siin wave harjutama hakata tõsisemalt ja see on mul õnnestunud 100 %. Soetasime Kruustük Markoga endalel strapless waveka 6.0. Laud ise super hea, et uimed võiks paremad olla. Nimelt on 2 finsi plastikust ja väga pehmed. Suurel kiirusel pole laud stabiilne ja korralik vilin tuleb kuuldavale laua alt Laud ise väga kiire ja kuna uimed on pikad, siis saab suurtes lainetes agressiivseid manöövreid sooritada. Viimased 2 nädalat olen ainult sõitnud lainetes ja keskmiselt 3-4 tundi päevas. Areng on olnud hüppeline, mis annab innustust aina juurde. Kahju on muidugi sellest, et pean lainetes hullama c lohedega, mis pole kõige õigemad. 9 m2 Obs Pro on hea ja kiire, kuid 12 ja 15 m2 jäävad natuke aeglaseks. Agaaaa ma saan hakkama ja harjutan edasi Üleeile sain esimesed korralikud tack´id tehtud vasakul halsil ja jibe on juba kukepea

Waves minu jaoks kõige jubedam tunne on jääda suure laine alla. Nädal tagasi oli torm siin ja lained ulatusid 3-5 m kõrgusele. Karistati kohe ära ja tundsin hirmu üle pikaaja
Eile oli  Kite Beachil niipalju sõitjaid, et pidi lausa kohta otsima merel, kus harjutada saaks. Jaanuari algusest tuleb Eestist rahvast juurde ja elu läheb  vähe lõbusamaks
  Plaan varsti üks kitefilm ka valmis meisterdada, kuigi väga ei viitsi, kuna surfata ikka mõnusam. Paar huvitavat trippi ka veel plaanis, et püüan ikka kribada

Kellel veel mõtted liiguvad siia tuleku suhtes, siis tasub www.aurinkomatkat.fi pakkumisi jälgida. 2 nädalase reisi saab praegu kätte 1000 euriga koos majutusega.

Seniks ikka tuult ja päikest Eestimaale!

Esimene osa sai vähe süngevõitu.  Teine osa tuleb rõõmsam:)

Tuul tuli meie õuele ja paistab, et ei kavatsegi veel nii pea ära minna. See tähendab meile toimekaid päevi merel ,muidugi. Peab möönma tõika, et kui tuult on 8+m/s siis on siinsed spotid treeninguteks väga head. Terav risti laine teeb nii up kui downwind sõidu väga huvitavaks ja kui tak/jibe siin ka käpas on siis ei tohiks kusagil mujal sõites probleeme väga olla. Otsa areneb ka nagu oleks tal garret 28 turbo külge monteeritud. 10 aastat purjelaua reissi ja 10 aastat lohesurfi on minu jaoks ohtlik kombinatsioon. Tegelikult jagame kõvasti merel kogetud ja analüüs käib iga õhtu. Mul on hea meel, et Otsa on saanud nii ruttu jalad alla ja et sirge jalaga ma teda enam ei võida. Igal juhul meeldib mulle selline mäng kõige rohkem ja loodan, et see jätkub. Race on lahe!!!!

Kui seni siin oldud aega 1 lausega kirjeldada siis 7ne lohe on see, millega palju trennitunde kirjas. Nii oli minu jaoks eelminegi kord El Gounas…

Paaril korral on olnud nüüd ka ilus torm 15-20ms, siis olen üritanud hangtime´i paremaks saada ja oldschooli trikke harjutada, nt topeltback, front grabiga, backid grääbidega, onefooter, indiegrab.

13,5 Vision on oi kui mõnus lohe, sellega maandusin esimesed korrad railey blindi. Selle lohega on puhas rõõm lahja tuulega uusi asju õppida.
Ja 4ms tuulega olen paaril korral skimboardiga selle lohega mõnusalt kruiisida saanud, skim+suur lohe+nõrk tuul on lahe kooslus, mida suvel Eestiski nautida tahaks ja igav ei ole, kuna pöörata selle tegelasega pole üldse nii lihtne kui tundub. RRD-l ju ka nüüd skimboard Milk Tahaks proovida.

Peale paaripäevast pausi sain paar väga head trennipäeva kirja, osad eesmärgid on endiselt veel täitmata. 
Maandusin esimest korda uh kiteloope ja mitu päeva järjest olen teinud ka allatuult ja ülestuult trenni – allatuult on siin oluliselt kergem luubitada, vesi ju suht sile. Ülestuult rügamine on aga korralik töö. Minu nö race on aga endiselt poisoni laual.
Üleeile upwinder oli päris pöörane, hakkasime prantslasest sõbraga Mövenpickist koos tulema, ma 10.5 Obs, tal 18 vana Vegas, parasjagu päike loojus ja oli täielik mõõna aeg st vett korallide kohal paljudes kohtades polnud (kivimürakad jms kerkisid lainete vahelt nagu veealused linnad), tuul tõusis ja oli lõpuks üle 10ms, minul oli ok aga sõber ei suutnud täielikus pimeduses kohale jõudes enam lohega kõndidagi (vett polnud, kus sõita ja paigal seista oli tal võimatu). Aga päikseloojang oli kena ja sellised hullud tripid on kindlasti need, mis meelde jäävad.
Eile tegime võidu peale allatuult, hehee mina võitsin. Ja ülestuult rügasin pärast üksinda.

Mõõnaga on vett vähem kui poolde säärde ja kui on tugev tuul, siis on suht keeruline midagi harjutada, siis on mul olnud pop ja grääbid teemaks.

Elust – siin on mõnus, üksjagu on vanu tuttavaid-sõpru ja nagu ikka võõras riigis, tuleb uusi juurde. Redseazone on koolina hästi mõnus, mulle meeldib see atmosfäär, parasjagu chill ja parasjagu organiseeritud. Inimesed on sõbralikud ja lõbusad. Korterikaaslased on 2 lahedat poolakat ja kodu on meil kesklinnas. 1 sõbralt sain jalgratta laenuks, vahepeal kimasin sellega koguaeg ringi aga siis kui tugevamalt puhuma hakkas, loobusin, enamus teest on vastutuul!  Ja kohale jõudes läks ikka aega enne kui nahk maha jahtus ja jutt soravaks läks.  Aga tuuletul päeval on hea, saab mingigi trenni kirja.
Ja kui tuul puhkab: töötan päevituse kallal ja koon mütse, tellimusi tuleb nagu seeni pärast vihma. Nii et käed tööd täis õnneks.
Peol käime kuidas kunagi 1-2 x nädalas (vahest ka rohkem), koolis on lahe elava muusika üritus iga nädal, kus ka kooli omanik kitarri mängib. 
Eestlasi ka aina tuleb ja läheb, raske on kohati nimesid meelde jätta. Mõned lahedad surfitsikid on ka käinud: Sandra, Kristi, Heleri ja Imbi.

Vähem kui nädal on siis jäänud, will see kas ja kui palju puhub. Loodan muidugi, et saan iga päev mingigi trenni kirja…
Vabandan ette, et praegu pole pilte siia panna. Kooli omanik tegi oma pro kaameraga minuga sessioni, kui veab saan sealt pilte ja siis jagan. 

Kes tahab pruuniks saada ja aasiasse v kariibidele ei lenda, siis ur welcome! Btw El Gouna is safe, kes käinud pole siis nagu mu korterikaaslane tabavalt ütles, see on Egiptuse Safe Disneyland. 

Ja kodust ilmaprognoosi vaadates muhelen, sest tundub, et täpselt minu tulekuks saabub ka esimene lumi ja kraadid lähevad sobivaks! I like!
Cheers!

Lõpuks jõudsid siis Janaga K-race uimed Eestist minuni. Jõudsin vahepeal tellida Selecktist ka kaks setti uimi juurde. Nüüd siis kokku kolm erinevat komplekti, mida vaja meil Rannoga testida. Alustasin race lauaga selle nädala algul. Esimesel päeval õppisin peamiselt veestarti . Edasi siis juba sai tehtud esimesed triibud. Teisel päeval sai juba veidi välja sõidetud ja ka esimesed püsti halsivahetused tehtud. Täna oli vast esimene korralik trennipäev, kus olid korralikud vastutuule ja allatuule otsad. Kite race on üks ülimalt huvitav, kuid väga raske ala. Seda võin 100% ütelda, et twntip laualt kolme uimelise race lauale üleminek on peaaegu välistatud. Mind aitas see et mul on 10 aastat purjelaua race Formula sõidu kogemust. Muide kite races saab tõmmata väga palju paraleele just purjelaua formula racega. RRD K-Race kolme uimeline uus 2012 laud on suhteliselt sarnane formula lauale. Kõik sõidusuunad, keha asendid, lainete lugemised, manöövrid jne. tuletavad mulle meelde purjelaua formulat. Samas lohe käsitlemine ja paljud muud asjad on totaalselt erinevad. Kuigi minu vastutuule nurgad, kiirus ja allatuule sõidu oskused on võrreldes Rannoga nagu öö ja päev või siis parem väljend nagu siga ja kägu. Ranno sõidab ikka hoopis teisel tasemel, kui mina, kuid mul alles kolmas trenn ja ta annab ikka lootust et asjad paranevad. Ma ise tunnen ka et arenen veepeal iga minutiga. Otsustasin hakata hommikuti jooksmas käima, et saada end paremasse vormi.

No nii. Lõpuks tuli siis tuul ja ma sain proovida seda kaua tehtud kaunikest  Rrd K-Race 70 lauda. Ma poleks uskunud, et kaks kolme uimelist isendit võivad nii erinevad olla. Rrd on oma uue laua arendamisel  julgeid samme astunud ja tundub, et see on neil päris hästi õnnestunud. Esimese asjana tundsin, et laud on hästi tasakaalustatud ja tänu sellele ei pillu lainetes esimest otsa nii palju ülesse kui Aquera. Teiseks oli laud väga kiire. Jube kiiresti läks käima ja kiirust kogus hetkega. Aquera ei ole ka just aeglane laud aga  siiski natuke pikemalt imeb ennast käima. Veel meeldis mulle, et laual on rohkelt voluumi ja tänu sellele võid sa kasvõi koha peal temaga seista. 3-4 metrase tuulega tähendab see teadagi mida.  Alguses tundus mulle see esimeste strappide värk veidi kahtlane, et kas on ikka vaja neid nurga alla panna aga see kahtlus hajus hetkega, sest väga mugav oli nii sõita. Peaks omale lauale ka ehitama aga ei tea kas seda teha tohib. Pärast ei lasta KTE-l peale, sest pole enam tehase standart laud.

Raske on seda tunnistada aga tundub, et see RRD laud on parem kui minu oma. Otsa punnib ka nüüd täiega. Luubiga halsi vahetused  tulevad  juba päris ilusasti välja ja merel liigub ka  päris nobedasti. Järgmine aasta saab huvitav olema………..