Boracay spotist on palju räägitud ja selle kohaga peaks kursis olema juba nii siin käinud kui alles tulevad inimesed. Sellepärast pidasime vajalikuks tutvustada ühte teist siinkandis leiduvat spotti – Secot.
Seco puhul on tegemist väikse asustamata saarekesega, keset ookeani, kuhu korraldatakse ainult spetsiaalseid surfsafarit. Kõik saarel vajaminev võetakse paadiga kaasa. Saar ise on 400x100m suur ning seda ümbritseb riif. See murrab lained ja tekitab terve saare ümber ideaalse fläti. Kuna saar on väga väike on võimalik sõita nii on-shore kui off-shore tingimustes, mis loob suurepärase keskkonna pildistamiseks ja video tegemiseks. Lisaks pole segamas teisi sõitjaid, sest osalejate arv on alati piiratud. Tuul on loomulikult tugev ja ühtlane kuna saar on keset merd ja midagi ei ole segamas.
Olenevalt korraldajast erineb tripi ülesehitus mingil määral. Meie poolt välja valitud reis on üks parimaid, mida saada võib. Suur paat väljub otse kodurannast Bulabogist ja võtab suuna Seco poole, kaasas kõik vajalik. Reisil ollakse hästi varustatud nii söögi kui joogiga ning kokk reisil on vaieldamatult üks saare parimaid. Reisi pikkus on 3päeva/2ööd ning kogu vajaminev sisaldub hinnas. Päevad mööduvad surfates ja õhtul kohustuslik after-surf trummide ja kitarri saatel. Põhiliselt on see reis mõeldud surfaritele kuna nii väiksel saarel pole peale surfamise ja rannas puhkamise midagi teha. Kaasa võivad tulla muidugi tublimad loodusenautijad, sest koht ise on väga eksootiline ka ujumiseks, snorgeldamiseks või lihtsalt pildistamiseks. Luksuse nautijatel tasub jääda muidugi Boracayle, sest tegemist ikka asustamata kohaga ja mingit dussi või elektrit seal ei ole.
Kirjutada/jutustada võib sellest kohast pikalt kuid iga tõsiseltvõetav lohesurfar peaks selle koha oma silmaga ära nägema. Lisame siia väikse videomeenutuse minu eelmisest tripist.

Seco Island Kite Safari 2009 from barbubro on Vimeo.

Iga aastane RRD ülemaailmne diilerite kokkutulek oli see aasta siis Hispaanias, Tarifal 1-7 juuni. Olen korra juba Tarifal käinud 3 aastat tagasi ja teades siinseid tuuleolusid ei jätnud ma võimalust kasutamata. Meie tiimist siis  reisul; Otsa, Rain, Ranno ja mina. Seekord siis lennuga Barcelonasse ja sealt rendikaga Tarifa poole. 1300 km pole just kõige väiksem vahemaa autoga läbimiseks, kuid Hispaania teed on tõesti head ja teekond möödus kui unenägu..ehhheeee Loomulikult oli suureks abimeheks Tom Tom, kes juhatas meid enda kodumaal .2-7 juuni olime Valdevaguerose rannas Arte surfiklubi juures, kus toimus ka rrd meeting. Terve nädal saime uut 2010 aasta rrd kamasid proovida. Kõik asjad on hetkel veel prototüübid ja muudatusi kindlasti tuleb. Terve nädala puhus bonyente suunda ja tuule tugevus 4-10 m/s. Uutest lohedest olemas siis;  Obesssion 2010, Passion 2010, Addiction 2010. Lühidalt iseloomustan uusi lohesid. Uus Obsession siis mõeldud edasijõudnud lohesurfarile freestyle ja freeride suunitlusega. 2009 aasta mudelit on edasi arendatud ja lohe keskosa on laiemaks tehtud ja peaballoon 20 cm võrra lühem. Lohe tõstejõud on meeletu, väga stabiilne õhus trikkide sooritamisel ja muidugi mis üllatas meeletult, et poomisurve on täiesti olematu. Kui esimest korda sõitma läksin, siis oli tunne, et tuult nagu üldse pole.  Poom käis põhja hetkega, kuid kite vedas mõnuga…ehheee  Enamus ajast sõitsin 10,5 ruuduse Obsessioniga ja selle lohe ka koju kaasa tõin. Hmm eelmise aasta 9m2 lohe vahetasin ringi 10,5 m2 vastu, et miinimum tuulega ikka mõnuga sõita saaks. Passion 2010, SLE lohe on mõeldud algajatele ja edasijõudnud sõitjatele. Poomi surve samuti olematu ja lohe kiiruse poolest piisavalt aeglane, et algaja surfar juhtimisega toime tuleks. Hangtime  hea ja väga stabiilne õhus. Addiction 2010 delta shape lohe, väga suure aspekti suhtega. Mõeldud siis freeride ja race harrastamiseks. Täiesti olematu tuulega veab nagu loom ja upwind ronib täiesti müstilise nurga alt:) Kes tahab Eestis medalikolmikus race ja maratoni võistlustel olla, siis Addiction on kindlasti õige valik. Täiesti uue lohena 2010 aastal RRD toote valikus  wavekite. Hmm seda ma kahjuks proovida ei jõudnud, kuid eemalt vaadates oli näha, et lohe väga kiire. Powerit tundus  kõvasti olevat, mida wave  sõiduks vaja on. Uut RRD poomi nägime ka, kuid kasutusse seda ei antud ja hetkel veel raske kommentaarida. 2010 aasta täiesti uued loheliinid, mis jäigemad kui eelmised ja mis põhiline, et venivus liinidel 0. Hetkel turul saadavad liinid venivad vahemikus 20-30 %, siis uue tehnoloogiaga saavutatud selline tulemus. Paralleelselt proovisin uusi ja vanu liine ja vahe on silmaga märgatav. Lohe liigub oluliselt kiiremini ja hüppesse minek toimub äkilisemalt. Otsa suutis ühe poomi koos uute liinidega ka endale krabada.Uusi RRD lohelaudu proovisin ka ja emotsioonid muidugi laes. Poison 2010 pro eelmise aasta mudelist veidi kergem. Laua otsad pehmemad ja laua shape veidi muudetud, et wake style hüpetel pop-le viimane lihv anda. Laud siis pikkuse ja laiuse suhte poolest 1 cm võrra kitsamaks läinud, et ikka parem popp saavutada..ehheeee. Jalapadjad pehmemad ja aasad kaetud pealt ja alt riidega, et oleks veelgi jalasõbralikum. Lõpptulemuseks saavutatud tõeliselt super freestyle laud, millele hetkel maailmas vastast pole. 2010 aastast tuleb müügile ka Poison laua odavam variant. Kujult samasugune, kuid tehnoloogia topsheet, ehk siis klaafiibri asemel kasutatud plastikut. Laud ise toimib hästi ja algajale freestyle hundile on ka hinna poolest vastuvõetav. Wave board ma eriti proovida ei saanud. Teada on, et selle aasta mudelid on järgmise aasta omadest erinevamad nii välimuse, kui ka sõiduomaduste poolest. Üllatusena pakub RRD 2010 aastal eraldi race lauda nimega K-Race. Vot see laud on race huntide unistus. Laud meenutab siis väikest purjelauda, millel tagaosas on 4 pikka uime. Ülestuult sõidab selle lauaga täiesti uskumatu nurga all. Vanameister Gross tunneks kindlasti hirmu, kui selle lauaga Eestis võistlema tullakse. Hmmmm aga vaevalt keegi seda EEstis endale soetada raatsib, kui ainuüksi 1 uime hind küündib 2500 kr-ni. :) . Terve esimese nädala keegi meist oma varustust kotist välja ei võtnud ja üritasime ikka uusi asju proovida. Eestisse tulles on KÕIGIL HUVILISTEL VÕIMALUS PROOVIDA 2010 AASTA KAMASID JA KIIREMATEL  VÕIMALUS SOETADA ENDALE UUT JA PAREMAT!!! ;) .  8 juunil lõppes team meeting,aga meil oli veel terve nädal varutud harjutamiseks. Järgmise nädala alguses puhus veel bonyente suunda ja kuna ühe spoti peal ainult sõitnud, siis tekkis sügav huvi ka teisi randu külastada. Club Mistrali juures olime järgnevad 3 päeva, harjutasime uusi trikke ja mõned klõpsud fotokaga ja cam-ga tegime ka kodustele. 9 juuni õhtuks keeras tuul ära levanteks ja saime veel Club Mistrali juures suure lohega harjutada. Järgmiseks hommikuks oli kõva levante litter üleval, et Mistrali juures puhus julgelt 13-20 m/s. No 7 m2 käis ikka kergelt üle ja pagid olid…. hmmmmm väga hullud. Hmm ütlen ausalt, et muidu ma tuult eriti ei karda ja kiteloope viskan iga ilmaga. Levantega ikka väga ei julgenud, kuigi mõned ikka libistasin ära .Teada on, et kui Tarifal kõva litter, siis Canos de Mecas on väga ok. Mõeldud tehtud, sättisime sammud teele. 10 juunil veel selline rahulik 9 m2 ilm ja head lained polnud veel kohale jõudnud. Viimane päev siis i-le täpp ja Canos de Mecas ilus rull üleval sõita saime 9m2 ja 7m2 lohega. Otsa rippus unhookis 7 m2, mina 9m2 konksus. Plaan oli, et võtame viimast päevalt, et õhtul kodupoole teele. Ehhheeee nii ka läks, et Ranno lõhkus rulliku liini, mis loheküljes asub. Pisut ujumist ja Rain ootas juba kaldal. Otsa muidugi arvas, et tema ongi trickmaster ja pani kiteloopi pealt sellise paugu, et mõlemad jalaaasa kinnitused pooleks. Lisaks sellele tegi ka jalale veidi haiget. Peale seda vahejuhtumit laenasin Marguse lohet ja lõpetasin päeva valutava p…sega, kuna Otsa ei lubanud mul lauale maanduda. Arvas, et hull anyway lõhub laua ära, et parem maandu oma istmikule…ehhhheeeee  Rain sai korraliku Tarifa kooli ja nüüd ruigab mees igasugustes tingimustes.  Kokkuvõttes siis 12 päevast 11 saime sõita. Keskmiselt 2,5 tundi sõitu päevas (kokku u 28 tundi). Minu jaoks oli Tarifa tripp korralik treeninglaager ja poole sellest ajast harjutasin hüppeid läbi valu krimasside. Lihtsalt käe ja õlalihased ei jõudnud ära taastuda järgmiseks päevaks.Kvaliteeti siis umbes pool sellest ja ülejäänu puhas kvantiteet :) . Reisi kaaslased jällegi eriti mõnusad, tervitused Ove-le ja Lauri-le, kes meid hulle taluma pidid. Margusele ja Ovele tänud maitsvate õhtusöökide eest.ILUS LAHING OLI!!!!!  JA SUNDIMA PIDI KÕVASTI ENNAST EESTISSE TULEMA

Lisan mõned pildid reisist

Margus tegi reisil juba muljetamisega algust, kuid kuna seal netivõimalused ei olnud päris nii korralikud kui kodus, siis tuleb kokkuvõtteid teha taaskord pärast reisi lõppu. Enamus paremaid sõiduilmasid jäid siiski esimesse nädalasse, kus tuul puhus pea iga päev, kohati isegi nii palju, et tuli oodata selle vaibumist. Teine nädal tõi küll päikeselise ja sooja ilma, kuid sõidupäevi tunduvalt vähem, mistõttu mõnedki päevad kulmineerusid vaid tuule ootamisega. Positiivset eeskuju näitas muidugi Juts, kes alati kõigile teistele eluvaimu sisse puhus ja esimesena kamasid üles panema tõttas. Mõnikord sai see tasustatud pikema sõidurõõmu näol kuid esines ka kord kui ainsaks rõõmuks jäi kalipso selga tõmbamine, sest pärast seda kukkus tuul lootusetult ära, ilma et oleks saanud lohegi üles tõmmata. Mis teha, tark ei torma
Kokku tuli aga sõidupäevi ikkagi nii palju, et tagantjärgi kipuvad nad kõik segamini minema, kus, millal ja kui palju sõidetud sai. Meeldejäävaim oli kindlasti päev mingis väikses laguunis täielikult flätil, mida Otsagi eelnevalt mainis. Ideaalne koht harjutamiseks, ükskõik kas siis eesmärgiks krüssamine või uued wakestyle trikid. Seal tuli küll päris mitu tundi tõsist harjutamist ja sai ennast korralikult rihmaks tõmmatud. Oleks veel natukenegi jõudu jäänud, oleks saanud seal samas rannas ka veidi laine möllu proovida päikese loojangu taustal, kuid ega vist kõike head ei saa ka tahta.
Üldiselt on Sardiinia väga ilus saar, mis tasub oma silmaga ära näha. Tõsisematel surfihuvilistel soovitaks minna pigem põhihoojal (juuni-august), sest siis saab kindlasti palju korralike sõidupäevi. Samuti tuleks kaasa võtta kõik oma erineva suurusega lohed, sest kuigi 10.5m Obsession tegi taaskord suurepärast tööd, siis vahepeal oli tuult ikkagi liiga palju ja tundsin teravat puudust 7sest. Madalama otsa täitis muidugi ilusti ära, sest kui teised sõelusid 12m ja 14m, siis püsisin minagi oma 10.5m ilusti kursil. Tuule puudumisel on võimalik ringi kolada erinevates supelrandades ja kohalikes külakestes ning igal kohvi, veini ja pasta sõbral ei tule kindlasti probleeme oma vaba aja sisustamisega.
Tervitused kogu lõbusale reisikollektiivile ning nüüd jään pikkisilmi ootama esimesi triipe kodustes vetes.